Enneaegsete laste emade kohta käivatest uurimustest on selgunud, et enamus neist sooviks samuti oma last imetada. Osa neist tunnevad süütunnet, et nad pole suutnud last emakas piisavalt kaua hoida ning emapiim kompenseeriks seda osaliselt. Kui enneaegne on väga väike, võib emapiim olla ainus füüsiline lüli lapse ja ema vahel - ainus, mida ema saab pakkuda.

Enneaegsetel puuduvad paljud vastsündinutele omased refleksid (näit. imemisrefleks, refleksid küpsevad tavaliselt alles raseduse 34.-35. nädalal, kuid individuaalsed erinevused on siiski suured), tihti ei oska ta isegi neelata. Ta võib olla ka nii nõrk, et ei suuda säilitada kehatemperatuuri ega väljaspool kuvöösi hingata. Ka imemine nõuab jõudu.

Kui enneaegset söödetakse alguses ninast maoni ulatuva sondi kaudu, siis peaks talle söötmise ajal andma lutti - see parandab seedimist. Võimalikult kiirelt peaks siirduma regulaarsetest ettemääratud portsjonitest lapse nõudmistele vastava söötmise juurde, kuna regulaarsed söögiajad nõrgendavad lapse oma näljatunde tekkimist. Kui ema tahab edaspidi imetada, ei tohiks lapsele üldse pakkuda lutipudelit, vaid piima peaks pakkuma topsist. Lutipudelist imemine on enneaegsele väga raske, kuna nii ei saa ta ise reguleerida piima tuleku kiirust ega hulka.

Et ema rinnapiim hakkaks erituma, tuleks hakata seda lüpsma ideaalis juba lapse sündimise päeval. Esmane piim tasub lüpsta käsitsi, kuna piima hulk on tavaliselt väike ja seetõttu kaob pumpa ära. Need tilgad on siiski lapsele eriti tähtsad. Käsitsi lüpstes saab nibu ka rohkem stimuleeritud ja piima eritumine paraneb. Hiljem kasutavad paljud rinnapumpa, kuid ka siis peaks lüpsmist alustama käsitsi. Et laps saaks piisavalt piima, peaks lüpsma vähemalt kuus korda ööpäevas. Kuna lapse lähedus vallandab tihti nõrgumisrefleksi, tasuks emal võimalusel lüpsta piima ka haiglas lapse läheduses ja eriti nahakontakti ajal/järel.

Imetamise harjutamine algab nahakontaktist. Kui laps on piisavalt terve, peaks tal võimaldatama olemine ema kõhul või rinnal. Järgmises etapis tõstetakse laps rinna lähedale, suu nibu juurde. Ema võib pigistada väikse tilga piima, et laps tunneks piima lõhna. Võibolla avab laps aegamööda suu ja limpsib rinda. Ning kui laps on valmis, siis võtab ta alles rinna suhu ja hakkab imema. See protsess võib võtta nädalaid, isegi kuid.

Kui laps hakkab rinda imema, peaks sondist antava toidu hulka vähendama. Juba esmasele imetamisele eelnev toidu kogus võiks olla väiksem, et laps ärkaks näljasena. Näljane laps on imemisest huvitatum ja tal on paremad võimalused. Isegi kui laps imeb vähe, võib sondi kaudu antava toidu kogust vähendada.

Imetamise alustamisel võib olla, et lapse kaalu tõus jääb seisma või kaal isegi langeb. Sel ajal vajab laps eriti palju toetust ja abi haigla personalilt.

(Tõlkinud Epp Ehasalu)