Esileht
Klubist
Meie laste lood
Lugemist
Lingikogu
Küsimused-vastused
Päikeselapsed
Enneaegsete, väikesekaaluliste ja kõrge riskiga sündinud laste ja nende vanemate klubi

Pere/lapse/vanematoetused 1.juulist 2007

Posted by Anne Arendi, 4.7.07 at 15:23:23.

1. juulist 2007 tõstetakse lapsetoetust alates pere kolmandast lapsest 900 kroonini.

Suurenenud lapsetoetusega võidavad kolmelapselised pered 300 krooni, neljalapselised pered 600 krooni, viielapselised pered 1050 krooni ja kuuelapselised pered 1500 krooni kuus.

1. juulist kaob samas kvartalitoetus, mis asendatakse suurema lapsetoetusega kolme- ja enamalapselistele peredele. Kvartalitoetuse saajate hulgas on ligi 20 000 perekonda – nende sissetulekud kasvavad lapsetoetuste suurenemisega.

Peretoetused
Riigi poolt makstavaid toetusi on viite liiki: sünnitushüvitis, vanemahüvitis, riiklikud peretoetused, maksusoodustused ja puhkusehüvitised.

Sünnitushüvitis
Sünnitushüvitist saavad tööl käinud emad 140 päeva jooksul enne ja pärast sünnitust. Hüvitist makstakse 100% ema palgast. Hüvitise suurus arvutatakse eelmise kalendriaasta keskmise palga järgi. Kui sünnitus on tüsistustega või sünnivad mitmikud, siis makstakse hüvitist 14 päeva kauem. Sünnitushüvitist makstakse haigekassa eelarvest.

Vanemahüvitis
Ø Alates tuleva aasta 1. jaanuarist saavad vanemad hüvitist 120 päeva võrra pikemalt. Töötanud vanematele makstakse hüvitist kuni 575 päeva täitumiseni rasedus- ja sünnituspuhkuse algusest. Sel aastal saab seda kuni 455 päeva täitumiseni. Mittetöötanud vanematele pikeneb vanemahüvitise maksmise aeg 14 kuult kuni lapse 18 kuu vanuseks saamiseni.

Ø Veebruaris võttis riigikogu vastu otsuse pikendada isade õigust saada vanemahüvitist. Kui praegu ei saa isad vanemahüvitist kuni lapse kuue kuu vanuseks saamiseni, siis selle aasta 1. septembrist on isadel õigus vanemahüvitisele juba siis, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks. Hüvitist makstakse korraga ühele vanemale.
    Ø Vanemahüvitise suurus arvutatakse eelmise kalendriaasta keskmise palga järgi. See on 100% vanema sotsiaalmaksuga maksustatud tulust, kuid mitte suurem kui kolmekordne üle-eelmise aasta keskmine palk – 21 624 krooni kuus.
      Ø Vanemad, kes ei käinud vanemahüvitise õiguse tekkimisele eelnenud kalendriaastal tööl, saavad vanemahüvitist 2690 krooni kuus.
        Ø Kui vanem käis eelnenud kalendriaastal tööl, kuid tema keskmine palk oli alampalgast väiksem, siis makstakse talle vanemahüvitist alampalga määras. 2007. aasta alampalk on 3600 krooni.
          Ø Kui vanem saab vanemahüvitist, siis ei maksta talle samal ajal lapsehooldustasu. Lapsetoetust ja teisi peretoetuseid makstakse koos vanemahüvitisega.

          Ø Kui vanem on liitunud kohustusliku pensionikindlustusega, siis lisab riik pensionifondi ühe protsendi makstavast vanemahüvitisest.

          Ø Vanemahüvitist saavad ka kohtu poolt määratud lapse hooldajad või eestkostjad.
          Riiklikud peretoetused
          Eestis on 11 erinevat riiklikku peretoetust: lapse sünnitoetus, lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, ajateenija lapse toetus, lapse koolitoetus, eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus, elluastumistoetus, kolme- ja enamalapselise pere ning kolmikuid kasvatava pere toetus, lapsendatud lapse toetus ning seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus. Põhikoolide õpilased saavad tasuta lõunat koolis.
          Lisaks pakuvad kohalikud omavalitsused oma elanikele 20 liiki väga erinevaid peretoetusi alates beebipakist lõpetades prillide toetusega.
          Ø Riik maksab peretoetusi kõigile lastele kuni nende 16-aastaseks saamiseni. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses, siis on tal õigus saada peretoetusi kuni 19. eluaastani. 19-aastaseks saamisel makstakse toetusi jooksva õppeaasta lõpuni.
          Ø Sünnitoetus, elluastumistoetus ja lapsendamistoetus on ühekordselt makstavad toetused.
          Ø Koolitoetust makstakse kord aastas, kolme- ja enamalapselise pere ja kolmikuid kasvatava pere toetust makstakse kuni 1. juulini kord kvartalis. Teisi peretoetusi makstakse igakuiselt.
          2005. aastal maksti peretoetusi kokku ligi 2,2 miljardit krooni.

          Peretoetused aastal 2007
          Toetuse liik
          Toetuse suurus (kroonides)
          Lapse sünnitoetus
          5000
          Lapsetoetus (makstakse lapse 16-aastaseks saamiseni või kui laps jätkab õpinguid päevases õppevormis või meditsiinilistel näidustustel mõnes muus õppevormis kuni 19-aastaseks saamiseni või 19-aastaseks saamisel õppeaasta lõpuni)
          · esimesele lapsele
          300
          · alates kolmandast lapsest
          900
          Lapsehooldustasu (suurused lapse kohta)
          · kuni 1-aastase lapse vanemale
          700
          · 1-3-aastase lapse vanemale
          600
          · 3-8-aastase lapse vanemale (makstakse, kui peres on lisaks kuni 3-aastaseid lapsi)
          300
          · 3-8-aastase lapse vanemale, kui peres on kolm või enam last (makstakse juhul, kui peres on vähemalt kolm üle 3-aastast lapsetoetust saavat last)
          300
          Üksikvanema lapse toetus (makstakse, kui lapse sünniaktis puudub kanne isa kohta või see on tehtud ema ütluste alusel või kui teine vanem on tunnistatud tagaotsitavaks)
          300
          Ajateenija lapse toetus
          750
          Lapse koolitoetus (makstakse iga õppeaasta alguses)
          450
          Eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus
          1500
          Elluastumistoetus (makstakse lastekodus kasvanud, perekonnas hooldamisel või eestkostel olnud noortele iseseisva elu alustamisel)
          6000
          7- ja enamalapselise pere vanema toetus (makstakse pere, kus kasvab 7 või enam lapsetoetusele õigust omavat last, ühele vanemale kord kuus)
          2640
          Lapsendamistoetus (ühekordne)
          5000

          Näide peretoetuste jagamise kohta
          Perekonnas on kaks vanemat ja kaks last. Üks laps on 4-aastane ja teine vastsündinu. Ema saab igakuiselt vanemahüvitist summas, mis on võrdne tema eelmise aasta keskmise kuupalgaga. Ema netopalk kuus enne lapsepuhkusele jäämist oli 6500 krooni. Perekond saab riigilt 2x300 krooni lapsetoetust, 300 krooni lapsehooldustasu esimese lapse pealt ja 6500 krooni vanemahüvitisena. Perekonna igakuine peretoetuste kogusumma on 7100 krooni kuus.
          Perekonnas on kaks vanemat ja kaks last. Üks laps on 2-aastane ja käib lasteaias. Teine laps on 7-aastane ja käib koolis. Perekond saab lapsetoetust 300 krooni mõlema lapse kohta, lisaks 600 krooni lapsehooldustasu esimese lapse ja 300 krooni lapsehooldustasu teise lapse pealt. Perekond saab vanema lapse pealt ka ühekordset koolitoetust 450 krooni.

          Perekondade maksusoodustused
          Lapsevanematele ja eestkostjatele on kolme liiki maksusoodustused:
          1. Vanem saab oma tuludest maha arvata lapse haridusele tehtud kulutused (kuni 26. eluaastani), kaasa arvatud õppelaenu intressimaksed.
          2. 2006. aastast on lastega peredel võimalik oma tulumaksuga maksustatavast tulust maha arvata 24 000 krooni aastas iga kuni 17-aastase lapse kohta, alates pere teisest lapsest.
          3. 1. jaanuarist 2008. jõustub maksusoodustus, mille järgi on lastega peredel võimalik oma tulumaksuga maksustavast tulust maha arvata täiendav maksuvaba tulu iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta.
          Alates 2004. aastast saab kõrgkooli või kutseõppeasutuse lõpetanud noor lapsevanem taotleda oma õppelaenu jäägi kustutamist 50% ulatuses iga kuni nelja-aastase lapse kohta.

          Kuni 3-astast last kasvatava vanema eest maksab riik sotsiaalmaksu riigieelarvega kehtestatud summalt (2000 kroonilt), et vanemale oleks tagatud ravikindlustus ja pensionistaaþ.

          Perekondade puhkusehüvitised
          Valitsusel on kavas tunduvalt suurendada ka lapse sünniga seotud kahenädalase
          isaduspuhkuse tasu. Praegu makstakse isadele 66 krooni päevas. Tuleval aastal on kavas toetuse summat tõsta.

          Alaealistele ja puuetega inimestele ning täiendava lapsepuhkuse eest on ette nähtud lisapuhkus ja selle eest makstav puhkusetasu. Töötajate puhkusehüvitised maksab välja tööandja, kellele riik selle summa tagantjärele kompenseerib.
          · Täiendav lapsepuhkus isadele 14 päeva, puhkusetasuks 66 krooni päevas. Isal on õigus saada täiendavat lapsepuhkust ema rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi.
          · Pikendatud puhkus tööaasta eest (7 lisapäeva) alaealistele ja puuetega inimestele (kellele on määratud töövõimetuspension või rahvapension töövõimetuse alusel).
          · Täiendav puhkus (1 päev) kuus puudega last kasvatavale vanemale.
          · Täiendav puhkus ühele vanemale (3 või 6 päeva, sõltuvalt laste arvust ja vanusest) tasuga 66 krooni päev.
          Tasustatavad vaheajad lapse toitmiseks
          Töötaval emal, kes kasvatab alla poolteiseaastast last, on õigus saada lisaks üldistele puhkepausidele lisavaheaegu lapse toitmiseks iga kolme tunni järel ja korraga vähemalt 30 minutiks. Töötaja võib taotleda ka nende vaheaegade kokkuliitmist ja oma tööpäeva lühendamist vastava ajavahemiku võrra. Nende vaheaegade eest säilitatakse töötajale keskmine palk, mida finantseeritakse riigieelarve vahenditest.
          Lisateave:
          SOTSIAALMINISTEERIUM
          http://www.sm.ee/

          SOTSIAALKINDLUSTUSAMET
          http://www.ensib.ee/

          RIIKLIKE PERETOETUSTE SEADUS
          Kuni 1. juulini 2007: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12761321
          1. juuli–31. august 2007: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12762022
          1. september–31. detsember 2007: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12762629
          Alates 1. jaanuarist 2008: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12806803

          SOTSIAALSEKTOR ARVUDES 2006
          http://www.sm.ee/est/HtmlPages/arvudes2006koos/$file/arvudes2006koos.pdf

          EESTI STATISTIKAAMET
          http://www.stat.ee/


          editHere.com website hosting service. Websites as easy as see it, edit it, save it! (sm)      Create your own Manila site in minutes. Everyone's doing it!