Valla- või linnavalitsus võib lasteasutuse juhataja ettepanekul moodustada lasteasutuses vastavalt vajadusele sobitusrühmi, kuhu kuuluvad hälviklapsed koos teiste lastega, samuti erirühmi, kuhu kuuluvad hälviklapsed. Lasteasutuse asutab valla- või linnavalitsus kohaliku omavalitsuse volikogu otsusel ja haridusministri antud koolitusloa alusel. Munitsipaallasteasutuse, eralasteasutuse ja eralasteaed- algkooli tegevust reguleerib Koolieelse lasteasutuse seadus niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti. Lasteasutuse rahastamine toimub: valla- või linnaeelarve vahenditest, riigieelarve vahenditest (täiskasvanute koolitusseaduses ettenähtud korras), lapsevanemate poolt, annetustest. Lapse toidukulu lasteasutuses katab vanem. Lapse toidukulu päevamaksumuse otsustab hoolekogu ja kinnitab juhataja. Muude kulude (lasteasutuse majandamiskulude, personali töötasu ja sotsiaalmaksu ning õppevahendite kulude ) katmine toimub valla- või linnavolikogu otsusel osaliselt vanemate poolt. Vanemate poolt kaetav osa ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäärast. Lasteasutuse õpetaja palga alammäära lepivad kokku kohalike omavalitsuste esindajad ja lasteasutuste õpetajate esindajad.

Ebatäielik nimekiri Tallinna lasteaedadest-sõimedest, mille kohta on meil rohkem infot kui aadress ja tel. nr.

Tallinna Haridusameti info lasteaedadest, kus on ka vabade kohtade nimekiri: http://www.haridus.ee/et/lasteaiad/

Ja nüüd vajalikum info. Tavaliselt on olenevalt lapse lasteaias käidud päevade arvust lapsevanema poolt makstav lasteaiatasu praegusel ajal 600-700 krooni kuus. Lasteaiatasu koosneb järgmistest osadest:

Need on 2006. aastal kehtivad tasud, need vaadatakse igal aastal üle. Lasteaeda astuda soovijail tuleb esitada avaldus lasteaia juhataja nimele, milles on ära mainitud

Kirja pannakse ka vanemate telefoninumbrid ja töökohad.

Lapsi toitlustatakse kolm korda päevas umbes sellistel aegadel (sõltub lasteaiast): hommikusöök 8.45 ; lõunasöök 12.15 või 12.30 ; õhtuoode 16.00 Sõimekohta kinni pannes tasub küsida, millistele tingimustele peaks sõime tuleva lapse areng vastama.

Enamikes sõimedes nõutakse, et laps peaks oskama kõndida, mõnes sõimes nõutakse ka potileküsimise oskamist ja söömisega enam-vähem hakkamasaamist, mõnes aga võib laps vabalt ka veel roomata (näiteks Muumiperes kesklinnas). Lapsel peaks sõimes kaasas olema mähkmeid (vajalik arv saab selgeks esimese nädalaga, aga algul kulub neid rohkem kui kodus) või kui laps potil käib, aga ise veel ei küsi, on soovitav kaasa panna viis paari pükse-aluspükse-sokke. Ja kui juba küsib ja käib, võiks üks komplekt ikkagi igaks juhuks kapis olla. Samuti on soovitav kaasa panna vähemalt üks varusärk. Sõimerühmades on tavaliselt ronimisredelid ja kiiged, liumäed, pereköögid, mängumajad, paar korda nädalas joonistatakse-voolitakse-rebitakse jne. ja kord lauldakse ja võimeldakse. Loomulikult sõltub kõik konkreetsest lastesõimest. Õueskäimine samuti. Et lapsel oleks lastesõimega kohanemine kergem, on kasulik (tegelikult vajalik:) umbes kuu aega enne lapse sõime viimist kohandada lapse kodune päevakava tulevase lastesõime päevakavaga. Kui laps tuleb sõime, soovitakse, et viite esimesel kahel nädalal lapse poolest päevast koju (kella 12 paiku), sellega tuleks siis oma tegemisi planeerides arvestada.