|
|
Päikeselapsed
Enneaegsete, väikesekaaluliste ja kõrge riskiga sündinud laste ja nende vanemate klubi Lapsetoetustest meil ja mujal EuroopasPosted by Anne Arendi, 25.10.02 at 10:58:53. Rootsi perekonna-statistikat uurinud teadlased jõudsid järeldusele, et lapsevanemad võiksid laste muretsemisega mitu aastat oodata, sest sündimuse langus toob kergemini kaasa riiklike lastetoetuste tõstmise. Eestis makstavate toetustega ei tasu Rootsi omasid võrreldagi.
Kui praegune peaminister Göran Persson 1996. aastal esimest korda
ametisse astus, oli sündimus Rootsis tõusuteel ja valitsus pidas
vajalikuks alandada lastetoetusi 75 protsendini.
Selle tulemuseks oli sündimuse järsk langus ja 1999. aastal oli
Rootsis lapsi juba rekordiliselt vähe, vaid 1,5 ühe naise kohta.
Madala sündimuse tõttu tõsteti lastetoetusi. Tollaselt 640 Rootsi
kroonilt pidi valitsus hakkama lastetoetusi taas tõstma. Praegu
makstakse iga lapse pealt perele 950 krooni (enam kui 1600 Eesti
krooni) kuus, kusjuures alates kolmandast lapsest lisandub veel raha.
Tingimuseks on, et laps elab Rootsis ega viibi riigist eemal kauem
kui kuus kuud.
Senistes Euroopa Liidu liikmesriikides makstavad lastetoetused erinevad suuresti, kusjuures Kreeka maksab lastega peredele isegi vähem kui Eesti. Luksemburg ja Saksamaa maksavad lapsetoetusi alates 2100 kroonist kuus, Kreekas ei küündi esimese lapse eest makstav abiraha isegi saja kroonini. Eestis makstav abiraha 150 krooni esimese ja 300 krooni iga järgmise lapse pealt on aga enam kui kümme korda väiksem kui Rootsis, Taanis või Suurbritannias.
Euroopa Liidu liikmesriikidest vanim lastetoetuste seadus kehtib Soomes alates 1922.aastast. Esimese lapse eest makstakse Soomes 90 eurot (1408 Eesti krooni) kuus, kusjuures iga uue lapse eest lisandub veelgi suurem summa. Samal ajal on Soomes juba pikemat aega nurisetud selle üle, et lapsetoetus on liiga väike, võrreldes just Rootsi ja Norraga.
Lapsetoetused eri Euroopa riikides (EEKides)
Soome
Portugal
|